Lõpetage eelarvamused, et maapähklivõi on ebatervislik! Vastupidi – see on isegi väga soovitatav normaalse organismi toimimise jaoks!
Tänapäeval seostatakse maapähklivõid peamiselt Ameerika Ühendriikidega, kuid ei lähe kaua, kui ka Eestis hinnatakse seda korralikult.
Nutego maapähklivõi on valmistatud 97% värskelt röstitud maapähklitest, veidi soolast, suhkrust ja maapähkliõlist. Ei lisata midagi liigset. Samuti sisaldavad maapähklid 25% kvaliteetset valku, 50% rasvaainetest, millest 80% moodustavad küllastumata rasvhapped (mono-, polüküllastumata), 10% kiudaineid, väärtuslikku E-vitamiini (antioksüdant), B-grupi vitamiine (eriti palju PP-vitamiini), foolhapet ja mineraale (kaalium, fosfor, mangaan).
E-vitamiin - on tugev antioksüdant, mis küllastumata rasvhapete ja teiste lipiidide lagunemise korral takistab toksiliste toodete vabanemist ja veresoonte ateroskleroosi. E-vitamiini nimetatakse noorusvitamiiniks, kuna see aeglustab kortsude teket ja neutraliseerib vabade radikaalide tegevust, mis on vastutavad enneaegse naha vananemise eest.
Maapähklite valkudel on võrreldes teiste pähklitega optimaalne asendamatute aminohapete suhe, mis tagab nende parema imendumise seedetraktis. Tuleb märkida, et maapähklites on palju vähem rasva kui teistes pähklites. Pole ime, et maapähklid on populaarne taimetoitlaste ja fotomudelite toit, kuna nende kõrge kiudainete sisaldus tekitab küllastustunde.
Maapähklid on suurepärane foolhappe allikas, mis soodustab rakkude moodustumist ja taastumist, vajalik vereloome, elu ja embrüo arenguks.
Pähklites sisalduvad rasvad toimivad kerge sapikivide tekitajana.
Maapähklite positiivne mõju:
Kokkuvõttes ei tohiks päevane tarbitud rasvade hulk (sealhulgas küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapped) ületada 25% - 30% kogu tarbitud kaloritest. Peamine tähelepanu tuleks pöörata polüküllastumata rasvhapetele. Osa neist rasvhapetest on asendamatud ja, nagu vitamiinid ja mineraalid, ei suuda organism neid ise sünteesida, seega tuleb neid saada toiduga. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et asendamatud rasvhapped on eluliselt vajalikud normaalseks organismi kasvuks ja toimimiseks.
Asendamatud rasvhapped (polüküllastumata) jagunevad kaheks rühmaks: omega-3 ja omega-6. Normaalseteks inimorganismi funktsioonideks on vajalikud mõlemad need asendamatute rasvhapete rühmad, kuna need täidavad organismis oma funktsioone omavahelise koostoime kaudu.
Polüküllastumata rasvhapped - tervisele kasulikud rasvhapped, millel on süsinikuahelas üks või mitu kahekordset sidet. Jagunevad monoküllastumata ja polüküllastumata rasvhapeteks.
Monoküllastumata rasvhapped - on rasvhapped, millel on üks kahekordne tsis-side süsinikuahelas. Omega-5, omega-7 ja omega-9. Monoküllastumata rasvhapped tõstavad hea HDL kolesterooli taset. Need mängivad olulist rolli südamehaiguste ja ateroskleroosi riskifaktorite ennetamisel. Organism kasutab neid tavaliselt energia saamiseks, kuid need võivad kuuluda ka rakkude membraanidesse. Need rasvhapped suurendavad rakkude tundlikkust insuliini suhtes ja parandavad lipiidide vahetust (vähendavad triglütseriide seerumis, suurendavad kõrge tihedusega lipoproteiine, mõjutamata madala tihedusega lipoproteiinide taset). Monoküllastumata rasvhapete rasvad takistavad ateroskleroosi ja II tüüpi diabeedi teket.
Kolesterool - looduslik rasv, mis on oluline organismi rakkude väliskesta koostisosade hulgas. Veres ringleb kolesterool koos valkude ja fosfolipiididega, moodustades lipoproteiine - keerulisi struktuure, mis suudavad veega ühineda. Selles vormis transporditakse see seedetraktist ja maksast teistesse organitesse, kus seda kasutatakse rakkude membraanide, hormoonide ja sapihapete sünteesiks. Kõikidel lipoproteiinidel veres peab olema teatud tase ja suhe. Suurema kontsentratsiooni korral koguneb lipoproteiinide kolesterool arteritesse, põhjustades ateroskleroosi teket.
HDL kolesterool (kõrge tihedusega lipoproteiini kolesterool) - see on "hea" ehk ateroskleroosi vastane lipoproteiini kolesterool, kuna see vähendab kolesterooli ladestumist ja toimetab need organite kudedest ja arteritest maksasse. Organismist väljutatakse need koos väljaheidetega. Nii vähendatakse ateroskleroosi tekkimise riski.
LDL kolesterool (madala tihedusega lipoproteiini kolesterool) - see on "halb" lipoproteiini kolesterool, kuna see kannab kolesterooli maksast veresoonte seintele ja soodustab seal aterosklerootiliste naastude ehk paksude moodustumist. "Halval" kolesteroolil on omadus ladestuda veresoonte seintele. Veresoon hakkab ummistuma ja muutub järjest kitsamaks, verevool jääb nõrgemaks ja seetõttu ei saa vastav organ, mida see veresoon toidab, oma eksisteerimiseks vajalikku hapniku ja toitainete kogust. Moodustub tõsine krooniline arterite haigus, mida nimetatakse ateroskleroosiks. Mida kõrgem on LDL kolesterooli tase, seda suurem on ateroskleroosi riskifaktor.
100g Nuteko maapähklivõid sisaldab 25g monoküllastumata rasvhappeid.
Polüküllastumata rasvhapped - rasvhapped, millel on kaks või enam kahekordset sidet süsinikuahelas (esimese kahekordse sideme positsioon - Omega-3, Omega-6, Omega-9 rasvhapped). Toidust saadud polüküllastumata rasvhapped (ω-3 ja ω-6 perekond) vähendavad veres üldkolesterooli taset. Omega-3 perekonna rasvhapped on oluline õige toitumise komponent, kuna organism ei suuda neid ise sünteesida. Need aitavad hoida õiget kolesterooli taset veres, osalevad rakumembraanide moodustamises ja on olulised laste kasvu ja arengu protsessis. Seda rasvhapet leidub vaid mõnedes õlides, sealhulgas maapähkliõlis. Viimaste aastate uuringud on tõestanud, et küllastumata Omega-3 rasvhappeid saab kasutada südame-veresoonkonna, põletikuliste liigesehaiguste raviks ning ka aju funktsiooni parandamiseks.
100g Nuteko maapähklivõid sisaldab 16g polüküllastumata rasvhappeid.
Küllastunud rasvhapped - rasvhapped, mille süsinikuahelas ei ole kahekordseid sidemeid. See on tervisele kõige kahjulikum rasvhapete rühm.
Rakkude membraanides olevatel polüküllastumata rasvhapetel on oluline roll rakkude ainevahetuses. Need hoiavad rakumembraane vedelas olekus. Membraanides toimub lipiidide ja valkude koostoime, mida tagavad polüküllastumata rasvhapete ühendused. Need kontrollivad membraanide ainevahetuse funktsioone.
Absoluutselt vajalikud asendamatud polüküllastumata rasvhapped on linoolhape (omega-6), ɑ-linoleenhape (omega-3). Need rasvhapped kuuluvad inimrakkude membraanidesse, ajusse, silma võrkkesta, sugurakkudesse.
Omega-3
Tehtud teaduslikud uuringud omega-3 asendamatute rasvhapete mõju kohta inimorganismile näitavad, et neil unikaalsetel rasvhapetel on lai spekter soodsat mõju inimese tervisele.
Omega-3 asendamatud rasvhapped:
Kui toidus on palju omega-3 rasvhappeid, väheneb nii põletikulised reaktsioonid kui ka veresoonte ahenemine ja trombotsüütide kokkukleepumise reaktsioonid. Nende ainete suur hulk vähendab ka immuunsüsteemi pärssivate ainete teket.
Omega-6
Omega-6 asendamatud rasvhapped soodustavad südame-veresoonkonna tervist, toetavad immuunsust ja osalevad organismi ainevahetusprotsessides, sarnaselt omega-3-ga.
Laialdasemad uuringud on tehtud omega-6 rasvhappe Gamma-linoleenhappe (GLS) kohta, mis:
Teadlaste ja toitumisspetsialistide soovitus on järgida igapäevases dieedis suhet 1:4 omega-3 ja omega-6 rasvhapete vahel.
Need elutähtsad polüküllastumata rasvhapped leiduvad ka kalades, kuid kala ja kalatooteid tarbivatel inimestel tuleb arvestada, et need tooted võivad sisaldada raskemetalle ja muid toksilisi aineid, mis satuvad kaladesse vees leiduvate saasteainete tõttu. Kuigi kalad on omega-3 rasvhapete allikas, ei sünteesi nad neid rasvhappeid ise, vaid saavad need vetikatest ja planktonist.
Seetõttu on ohutum toidus kasutada maapähklivõid!
Toitumises on soovitatav küllastunud, monoküllastumata ja polüküllastumata rasvade suhe 1 : 1,2 : 0,8. Eestis on see 1 : 1,0 : 0,6 (2004).
Rasedus
Asendamatutel rasvhapetel on ainulaadne tähendus raseduse ajal, kui toimub embrüo rakkude, kudede ja organite moodustumine. Sel perioodil on embrüol suur vajadus asendamatute rasvhapete järele ning nende saamine sõltub sellest, kui palju asendamatuid rasvhappeid ema raseduse ajal tarbib.
Maapähklid ei peeta pähkliteks, vaid kaunviljadeks. Pähkliteks loetakse neid seetõttu, et nende keemiline koostis ja maitseomadused on sarnased pähklitele, mitte ubadele.
